See imekenade piltidega raamat jutustab meile ühest iseäralikust maast. Selle maa inimesed peaaegu ei räägi, sest sõnu peab ostma ja need on väga kallid.

Sellel maal elab rikas poiss Oskar, kellel on sõnu jalaga segada. Talle meeldib tüdruk, kelle nimi on Silvia. On hea, et Oskar saab tüdrukule öelda, mida ta tunneb. Vaene poiss Villem aga peab iga sõna kas ise liblikavõrguga õhust püüdma või prügikastist otsima. Aga õhust ja prügikastist on raske leida sõnu, mis aitaksid tal väljendada oma kiindumust Silvia vastu. Nupukal Villemil õnnestub siiski olukorrast väljapääs leida.

Seda raamatut lugedes on tore mõtiskleda, millest meie räägime. Kas me kulutame sõnu või hoiame neid eriliste olukordade jaoks? Kas me räägime liiga palju või jätame vajaliku ütlemata? Kas alati piisab sõnadest, et anda edasi seda kõige tähtsamat? Kas olulisem on see, mida öeldakse või see kuidas seda tehakse?

On olemas üks maa, kus inimesed peaaegu ei räägigi.
Sellel imelikul maal peab sõnu ostma, aga need on väga kallid.
Väike Villem tahab avada oma südant kaunile Silviale.
Ta tahaks nii palju öelda, aga see oleks väärt terve varanduse.